Jah, kogu käitumine on parim hetkel kättesaadav valik – aga Sul on võimalik oma valikuid laiendada.

Aktsepteeri seda, et Sa ei osanud teisiti, aga võta vastutus ja tee paremini.

Kas oled kunagi märganud, et reageerid mõnes olukorras liiga kiiresti ja emotsionaalselt, ning alles hiljem, kui kahju on juba tehtud, mõistad, et oleksid võinud teistmoodi käituda? On juhtunud ka minuga ja alles hiljuti, miks muidu ma sellest siin kirjutaksin. Ikka selleks, et seda endale teadvustada ja sellest õppida.

Kujutle olukorda, kus saad ootamatu Sinu päästikutele vajutava sõnumi kolleegilt. Ilma pikemalt mõtlemata vastad esimese emotsiooni pealt. Lihtsalt sellepärast, et Sa ei talu, et mingi asi on õhus ja vastamata. Sul ometi on oma arvamus ja õigus seda väljendada. Nii räägib Sinu piduramatu äkiline emotsioon Sinu sees.

Kui aga võtad hetkeks aja maha ja vaatad olukorda rahunenud pilguga, mõistad, et saad valida ka teistsuguse viisi vastamiseks.

Sõnu ja tegusid ei saa tagasi võtta. See ei lohuta teist inimest kui ütled, et Sa tegelikult ei mõelnud üldse nii. Sellel hetkel ikka mõtlesid küll ja selle eest tuleb nüüd vastutus võtta.

Kuid Sul on alati võimalik järgmine kord valida, kuidas ja millal reageerid. Kogemused ongi meile ju õppimiseks ja meil on valik kas me neist kogemustest õpime või mitte.

Kui pikk on paus sündmuse ja reaktsiooni vahel – see on täielikult sinu enda valik.

Sündmus ➝ ➝ ➝ Reaktsioon

Tavaliselt taandub emotsionaalsus ajaga:

1 minut pärast sündmust: kiire, emotsionaalne reaktsioon, sageli impulsiivne.

1 tund pärast sündmust: emotsioonid hakkavad vaibuma, tekib rohkem analüüsiv või kaalutlev reaktsioon.

1 päev pärast sündmust: toimunud sündmus võib olla läbi mõeldud või ümber hinnatud, tuues kaasa põhjalikuma ja mõistlikuma vastuse, kus arvestatakse ka pikemaajalisi tagajärgi.

Mõnikord peabki kiiresti reageerima, aga siis tuleb appi teadlikkus. Ent teadlik ja kaalutletud reageerimine nõuab praktikat ja oskuslikku enesejuhtimist. Õpi märkama, millised on Sinu päästikud, siis õpid neid ka aegsasti taltsutama.

Kasuta STOP meetodit:

S: Stop – peatu hetkeks.

T: Take a breath – hinga sügavalt.

O: Observe – märka, mida tunned ja millised mõtted peas keerlevad.

P: Proceed – tee teadlik valik, kuidas edasi liikuda.

NLP meetodid on väga tõhusad.

Jagan Sinuga ka NLP meetodeid teadlikuks reageerimiseks. Siinkohal tutvustan neid põgusalt, kui soovid neist lähemalt teada saada, jagan rõõmuga täpsemalt.

1. Ankurdamine (Anchoring)

NLP-s kasutatakse ankurdamist selleks, et kiiresti juurdepääs saada soovitud emotsionaalsele seisundile. Kui tunned, et emotsioonid hakkavad üle pea kasvama, saad luua endale ankru – näiteks positiivse mälestuse, rahustava lause või füüsilise liigutuse (näiteks käe kokkusurumine). Mõeldes sellele positiivsele kogemusele või tehes seda liigutust, suudad tuua end tagasi rahulikku seisundisse ja reageerida tasakaalukalt.

Kuidas kasutada:

• Kui oled rahulikus ja heas meeleolus, vali üks konkreetne hetk või tunne, mida sooviksid emotsionaalselt kinnistada. Visualiseeri seda ja loo ankur, näiteks puuduta oma randmest ühte kindlat punkti.
• Järgmine kord, kui tunned, et emotsioonid hakkavad kontrolli alt väljuma, aktiveeri oma ankur ja too end rahu seisundisse.

2. Perspektiivi muutmine (Reframing)

Tihti näeme sündmusi läbi väga kitsa filtri, mis toob kaasa kiire ja emotsionaalse reageerimise. Reframing tähendab olukorra ümberhindamist, andes sellele uue ja positiivsema tähenduse. Selle asemel, et näha olukorda ohuna, võid proovida seda tõlgendada kui võimalust või väljakutset.

Kuidas kasutada:

• Kui saad sõnumi, mis paneb sind tugevalt reageerima, küsi endalt: "Mis on sellel sõnumi või situatsiooni positiivne kavatsus?" või "Kuidas võiksin seda näha teisest vaatepunktist?"
• Näiteks võib sinu kolleegi sõnum, mis tundub kriitiline, olla tegelikult katse suunata teid parema tulemuse poole.

3. Teise positsiooni võtmine (Perceptual Positions)

See NLP tehnika aitab sul näha olukorda läbi erinevate vaatenurkade. Esiteks, pane end oma kolleegi kingadesse ja koge olukorda tema vaatepunktist (teine tajupositsioon). Seejärel vaata olukorda kõrvaltvaatajana, kolmandast positsioonist, kus sul ei ole otsest emotsionaalset seotust (kolmas positsioon). See aitab tasakaalukamalt ja objektiivsemalt hinnata, kuidas reageerida.

Kuidas kasutada:

• Kui sa tunned, et emotsioonid tõusevad, astu hetkeks kolleegi kingadesse. Mõtle, mida tema tunneb ja miks ta selliselt reageeris. Mis on tema kavatsus?
• Seejärel kujutle end kõrvaltvaatajana – mis mulje jääb kõrvalseisjale sellest olukorrast ja sinu käitumisest.

4. Submodaalsuse muutmine

Submodaalsused on NLP tööriistad, millega saame muuta emotsioonide intensiivsust, muutes seda, kuidas me mälestusi või hetki oma meeltes näeme ja kogeme. Kui sa mõtled tugevale ja emotsionaalsele hetkele, siis tihti suurendavad submodaalsused seda tunnet. Kuid sa saad submodaalsusi muuta – näiteks, kui sa kujutad vaimusilmas ette midagi negatiivset, siis vähenda pildi suurust või tee see mustvalgeks.

Kuidas kasutada:

• Kui koged tugevat emotsiooni, visualiseeri hetk, mis sind häirib. Nüüd mängi selle kujutisega: tee see väiksemaks, kaugemaks või mustvalgeks. See võib aidata emotsiooni intensiivsust vähendada ja rahulikult edasi mõelda.

Ole tänulik sellistele olukordadele, sest need loovad võimalused arenemiseks ja iseenda tundma õppimiseks.

Kui soovid oma päästikute ja mõttemustritega tegeleda, siis on abi kellegagi arutamisest ja nende mõtestamisest. Coaching on selleks suurepärane viis!